2007. a. mardiooper

EYS VELJESTO MARDIOOPER 2007

Ahvide Tarzan ja tüvitekstide kättemaks

Tegelased:

Ahvide Tarzan
Tüvitekstide koor
Ahv
Jane
Professor

Lavakujundus: džungel

1. pilt

Õhtu

Muusika: Also sprach Zarathustra

Ahv tuleb Kalevipoega lugedes; jalutab mitu korda üle lava.

Džunglihääled

Üks puu deklameerib süngelt:

Jah, teadke, nüüd on tulnud tund, mil seatud saavad jalule
me maine, au ja õigused, mis vägivaldselt rööviti
kui metafooriks vägistet sai kaunis sirgeselgne taim.

Kuid vaob see kolonisatsioon, marksismus ajalooline
meil öelnud: tõstvad pead ka need, kes ammust ajast tarbeasjaks,
sõnakõlksuks, kontseptsiooniks, mõisteks redutseeritud.

Siit Aafrikast me kriitiline võimdiskursi analüüs
sel inimkesksel, läänemeelsel narratiivil kohta kätte
näitab tema enda relvil, [Kooris:] nüüd ei peata miski meid.

Džunglihääled

Tarzan tuleb lavale, kamuflaažipüksid jalas, nui õlal, kordab omaette infantiilselt: „Krokodill, ninaprill…“, vaatab ringi, otsib krokodille.

Puud sosistavad omavahel.

Üks puu hõikab meelalt: „Ae, ilus poiss, tule siia meie juurde!“

Tarzan vaatab puid nüri pilguga, lõpuks tuleb.

„Lähemale, lähemale!“ meelitab puu. Tarzan lähebki.

Üks puudest hüüab: „Võtke ta kinni!“ Puud haaravad Tarzanist kinni, järgneb rüselus. Lõpuks suruvad puud Tarzani maha.

Üks puu ütleb karmil häälel: „Nüüd kuulad, ahvipoiss, ja ütled minu järel:
„Tüviteksti iseloomustab sakraalsus ja tema mõjuväli laieneb kogu ühiskonnale!“
Tarzan kordab kuulekalt: „Tuviteksti iseloomustab.. kausaalsus…“

Džunglihääled, lava pimeneb

2. pilt

Hommik
Ilmub Tarzan, seljas närune pintsak, kaelas sall, peas TÜ tekkel, džunglihääled vaibuvad

Tarzan-filoloogi aaria:

Jah, ise inimlaps, mul olid looma kombed juures
ma kasvand ahvikarja seas Ahvrika džunglis suures
kuid enam mind ei köida minna tapma krokodille –
nüüd tean, et tegelt kannan ninal filoloogi prille

Oh tekstid, tekstid nüüdsest tahan teid vaid teenida
mu elu saagu teljel tekstuaalsel kulgema

Kuid pole siin mul võimaldet formaalset haridust
see mind nii väga kurvastab, oh küll mu meel on must
Ei puudu mul ju potentsiaal, ei annus andekust
on ilmne motivatsioon ja ohtralt agarust

Kui leiaks ainult õppejõu, kes võtaks õpeta
kuis toime tulla kunstilise tekstuaalstruktuuriga

Tuleb ahv, teatab: „Inimesemolu, tule otsi mult täisid!“ Tarzan ohkab, läheb ära.

Puud laulavad kooris:

Me tüvitekstid oleme ja palju võrseid ajame
ja otse ellu läheme ja meie jõud ei vähene.

Üks puu:

Nüüd Tarzani me köitnud salakavala liaaniga
ja ajand segi poisi pea orgaanse metafooriga

Teine  puu deklameerib halvustavalt:

Kuid publik, lihtne rahvas, vajab rohkem selgitust
– te kuulake nüüd meie iidset tekstiõpetust

Laulavad:

See oli ennemuistsel aal
kui džungel kasvas Eestimaal x2

seal elas vana vaindlane,
kes muudkui aga sigatses x2

ja ühel päeval juhtus nii,
et ühe puuga läks kah sedapsi x2

et tüvitekst tehti tüvesse
ja puu jäi irmsa häbisse 2x

ja meie tema järglased
me kättemaksu ihased 2x

nüüd Tarzan linna seadku samm
ja saatku tal üks telegramm 2x

et Aafrikas on tüved koos
ja suures tekstuaalsushoos 2x

et vaindlane tuleks rutuga
siia metateksti tegema 2x

3. pilt

Jane ilmub lavale, seljas kohev roosa kampsun, käes liblikapüüdmise võrk

Deklameerib luuletuse interpretatsiooni vastu:

Ma tüdind akadeemilisest elust
ja ihkab hing eksootilisi maid
nüüd joobun siinsest ahvidžunglivõlust
ja püüan haruldasi liblikaid

Siin imelises looduskaunis kohas
mul unub interpretatiivne piin
kõik primitiivne, naturaal ja puhas
oma sülelusse haaranud on mind

Tuleb Tarzan, jääb Jane’i nähes rabatult seisma

Jane Tarzanile:

Sind tervitan, oo noobel metslane,
kes väärikalt sa sammud metsarajal.
Suurlinnadekadentsist puutumata barbar,
mis on su nimi – kuhu viib su tee?

Tarzan:

Olen Tarzan, vaenelapsi
džunglis kasvand poisikene
ahvikarja ahistaja
krokodilli kamandaja

Nüüd ma lähen suurde linna
teadustarkust taga nõudma
võlusõnu teada saama
kriitilist teooriat rakendama

Jane:

Ma Jane – ja sina Tarzan
mis eht romantika
jää minuga, mu armsam,
viska peast see teooria

Idüllilises uimas
me püüaks liblikaid
kesk õieehtes džunglit
veedaks päevi kaunemaid

Ma näinud linna valskust
ja korrumpeeritust
vaid looduses on ilu
ja ehtsat vabadust

Jane sirutab käed Tarzani poole, viimane on ilmses kimbatuses, lõpuks jookseb minema hüüdega „Oota!“ Jane on väljendusrikas; jookseb talle järele.

Muusika: Kiss – I Was Made for Loving You

Puud tantsivad muusika saatel

4. pilt

Ahvi käevangus tuleb Professor, välimuselt ilmne jõhkard

Professori aaria:

Ma elus palju paha teind
ja ei ma kahetse
kuid süda tegelikult mul
on hää ja mahe sees 2x (teisel korral kõik koos)

Kõik koos: Mahe sees sees sees 8x

Oh Eesti elu, allakäind
ja inimvaenulist,
on see mis mind on hukutand
ja painand igavest 2x (teisel korral kõik koos)

Kõik koos: Igavest vest vest 8x

Seepärast käima sunnitud
ma filoloogi teed
nüüd elukauge teadus vaid,
saab lohuta’ mind veel 2x (teisel korral kõik koos)

Kõik koos: ikka veel veel veel 8x

Professor: Jah lohutust on vaja meil, on üks mis kindel see…

Üks puudest Neeme:

On saabund hetk dramaatiline, vaenlane on siin!

Puud tungivad professorile kallale

Professor karjub:

Teie!
Lubage, lubage! Mul on akadeemiline immuniteet!

Helitaust: Trummipõrin ja kriisked

Puud ja ahv riietavad rabeleva Professori tseremoniaalselt seenekostüümi.

Muusika vaibub.

Üks puudest ähvardavalt :

Noh, semiootiline lävi juba paistab vä? Või tuleb veel peksta vä? Mõtled ka ikka enne, kui sa Jumala loodud taime niimoodi ära naerad? Ja veel ajakirjanduse veergudel! Tead, puu ei ole sul ristikhein, mida sa võid norida, nagu heaks arvad! Meie, puud, oleme vanad ja uhked taimed, meie oskame oma väärikust kaitsta! Semiotiseerime sinu ka ära, on siis hea vä?

Teine puu:

Enam nalja ei ole! Nüüd hakkad meie ainevahetus- ja laguprotsessidest osa võtma, seen!

Puud moodustavad seenega mükoriisa. Professor-seen hakkab omaette vigisedes puude ainevahetusprotsessidest osa võtma.

Muusika: Kristallid – Sipelgad

5. pilt

Laval puud, puude keskel Professor-seen.

Tuleb Jane.

Jane ärritunult:

Mis ilge padrik!
Just nagu küllalt poleks sest,
et Tarzani ma kaotasin,
siin mingi korralagedus!

Hakkab puudest läbi murdma, leiab Professor-seene.

Jane:

Ka teie siin, oo õpetlane!
Nii reipalt käimas loodusradu raskeid,
suul vileviis ja kuklas seenekübar!

Professor, Jane’i ilmumisest rabatud, unustab oma seeneloomuse, tõuseb püsti.

Professor laulab:

Öö on laskunud ürgmetsa üle
laiutab lahtede säravas suus
Tähtede helkivas süles nii sügaval
naeratab roosa – roosakas kuu

Tüdruk, ma armastan päikest ja tuuli
tüdruk, sinust unistan vaid
Oi seda kampsunit, mis on nii roosa…
Tüdruk, ütle mul, kust sa ta said

Puud: nanananananana 1x

Kampsuni kutset kui kuulen ma kaugustest
see mind nii väga rahutuks teeb
Selles on tuikavad tekstid ju põimitud
selles on sina – sinavad veed
Sinul ja merel ja taeval nii heledal
midagi ühist kõigil on teil
Koos mulle meenute džunglis nii sügavas
pikil ja pime – pimedail öil…

Tüdruk, armastan päikest ja tuuli
tüdruk, sinust ma unistan vaid
Oi seda kampsunit kaunist ja roosat
Tüdruk, ütle mul, kust sa ta said
Oi seda kampsunit kaunist ja roosat
Tüdruk, ütle mul, kust sa ta said

Jane hirmunult, kampsunit varjata püüdes:

See kampsun kallis perekonna-aare.
Mu vanaema ostnud selle Maratist…

Professor-seen:

Mitte perekonna-aare vaid semiootiline trauma! Kollektiivset mälu ei tohi kanoniseerida! Anna kohe siia!

Jane:

Appi! Tarzan!

Tulebki Tarzan, konspekt kaenla all, karjub juba kaugelt:

Ae! Kas siin toimub „Eesti kultuuri tüvitekstid“ vä? Ma saatsin küll õppejõule juba pool tundi tagasi meili aga…

Jane seletab, seenele osutades: See siin on üks tuntud kirjandusteadlane, ta…

Tarzan õhinal: Lõpuks ometi! Mind džunglis hakand painama on eksistentsialismus, on palju küsimusi keelel… hakkab laulma.

Tarzan:
Oh, mis oled tüvest teind,
ütle nüüd mulle sa!
Oh, mis oled tüvest teind,
kõigist neist…

Professor (väärikalt):
Ma tegin tekste tüvedest
ajalehte Postimees,
tegin tekste tüvedest,
tüvitekste kõigist neist.

Tarzan:
Oh, mis oled tekstist teind,
ütle nüüd mulle sa!
Oh, mis oled tekstist teind,
kõigist neist…

Professor:
Teind metatekste tekstidest
Vikerkaare veergudel,
metatekste tekstidest,
metatekste kõigist neist.

Tarzan:
Oota mis metatekstist…

Puu Neeme segab jõhkralt vahele: „Metatekstist tegi ka tüviteksti! Tegi jah, oma silmaga nägin!“

Puud käratsevad.

Tarzan vahib segaduses ringi.

Üks puudest: Vaadake, Tarzan on segaduses! Poisil hakkab juba aru pähe tulema!

Jane, pettunult:

Oh noormees, juba peas sul märk,
kus tähendus on sees!
Mis sest, et keskkond looduslik
su ümber ja su ees!
Võib ahvist saada inime ka metatekstita
ja džunglipoisist sulane ka narratiivita!
Ei metasõnas pole vastust, ainult ürgses looduses!

Puud hüüavad:

Õige! Au kõnelejale! See ongi tõeline sotsialism!

Tarzan murdub sisemiselt:

Mind vallanud on spliin ja segadus!
Kui pole hermeneutika, siis nõiaring on see!
Nii õudne näib see lõpmatu sansaara!
Ehk siiski filoloogias  pole elu mõtet??

Jane:

Sa tule minuga, sind veenan näitlikult!

Lähevad koos ära

Muusika: Köök – Suveks Tõrvasse

6. pilt

Laval tüvitekstid ja Professor-seen

Puud koos:

Õnnestund kaval me kavatsus
juurduda rahus võib seen!

Professor-seen, kurblikult:

Mul oli kaunis lapsepõlveunelm
nii roosa nagu õunaaia õis
see ingel kampsuniga, oh —
ma olen traagiline teadusmees.
Jah, lihtne seentekst pilvikute killast,
nüüd undergroundis vohan rammusalt,
kuid maa peal, nagu näha, pidev oht,
et saan ma otse jalalt lõigatud…

Ent siiski tõusmas näen uut paradigma!
Veel pole lõpp mu tekstidiktatuuril!
Veel kuulete mu tähenduseloomest!
Seentekstist Eesti mükoloogiaväljal!

Vaimsus, vendlus, vabadus!

Ahv-ex-machina tuleb, viskab Da Vinci koodi ja Kalevipoja maha.

Muusika: Also sprach Zarathustra

Ahv hakkab raamatuid kondiga taguma.